vatser_blog

 Tavaliselt kalduvad inimesed tarkvara projekti loomisel unikaalse mudeli poole, mis pakub pidevat täiustamist, kontrollimist ja valideerimist, kui toote lõplik kuju on saavutatud. Esiteks spiraalmudel on see tarkvara arendusprotsess, mis ühendab endas nii iteratsiooni kui ka etappide olemasolu ehk on sama lugu nagu  waterfall model & iterative model.  Spiraalmudelis pööratakse erilist tähelepanu elutsükli korraldust mõjutavatele riskidele. Samuti seda mudelit kasutatakse suurte projektide loomisel, aga see pole reeglina.  Üks näide on E-õppe platvormi loomine nimega  Duolingo .  See projekt kasutab mudeli sarnaseid omadusi: põhineb pideval muutumisel (ka viimastel etappidel), töötab tagasisidega, uusi funktsioone lisatakse pidevalt.  Tänapäevadel on tuntud tarkvara nimega Grammarly.  Praegu on see tehisintellektil põhinev võrguteenus, mis aitab kirjutada tekste ainult inglise keeles, kuid peagi toetab teisi keeli. See on suurepärane näide Freemium ärimudeli projektidest mis sai al

 Hoolimata asjaolust, et artikkel on kirjutatud 20 aastat tagasi, leiavad Eben Mogleni ennustused aset tänapäeva maailmas. Tema mainimine vabast tarkvarast kui uuest maailmast, mis vajab uusi seadusi, oli tõsi, sest praegu ei kata autoriõiguse seadus täielikult Internetti -> ' free software could become a self-organizing project, in which no innovation would be lost through proprietary exercises of rights '. Eben Mogleni ennustus, et avatud lähtekoodiga tarkvara on üks domineerivamaid, läks tõesti täide. Oma artiklis mainib ta, et vaba tarkvara on juba avaldanud märkimisväärset mõju tarkvaratööstusele, tuues näiteks Linuxi operatsioonisüsteemi tõusu. Praegu on sellisi kompaneid palju: IBM, Intel, Microsoft, Oracle. Sellega on seotud ka tema teine ​​mainimine, et innovatsiooni kvantiteet ja kvaliteet sõltuvad avatud ja vabast tarkvarast. Siis on väikestel startuppidel, ettevõtetel lihtsam oma projektiga oma teekonda millegi uue loomisel ja inimeste elu lihtsustamisel alustada

  IT-valdkonna juhte on erinevaid, kuid nad kõik mängivad ettevõtte elus suurt rolli ning võivad mõjutada ettevõtte sissetulekuid ja seisu. Sageli on sõnadel mentor, coach jms sarnased funktsioonid, kuigi vastupidiselt nende algsele eesmärgile. Praegu on nad nagu buzzword'id. Üks nendest ja päris tuntuv on Steve Jobs kes oli Apple'i esimees oli ka hindamatu mentor. Steve aitas kolleegile omandada uusi kogemusi, jagada teadmisi ja arendada oma pädevusi, seeläbi saavutas ta endale maine firma sees. Jobs oli kindla tahtega inimene kes ütles, et "People with passion can change the world for the better". Mentor loob pikaajalisi suhteid, et toetada hoolealuse arengut ja aidata lahendada probleeme. See keskendub inimese üldisele arengule. Enamasti on ettevõtte juhi väikestes meeskondades ka treener. IT-treenerid koostavad sageli koolitusprogramme või planeerivad interaktiivseid koolitusi ettevõtte töötajatele. Näiteks  Huateng “Pony” Ma, kes on praegu Tencent esimees ja erip

  Professionaal on inimene, kes on oma äris saavutanud teatud edu, kes mõistab selgelt, mida ta saab ja mida mitte, ning ei püüa enda kanda võtta rohkem, kui ta suudab. Professionaal on inimene, kes suhtub oma töösse lugupidavalt. Näiteks programmeerija, kes teeb kõike õigel ajal, teab piisavalt, oskab oma toodet esitleda, oskab puhata ja on seda äri teinud vähemalt mitu aastat. Käsitööliseks oleks antud näites inimene, kellele ilmselt meeldib programmeerimine, kuid kellel puudub hästi välja töötatud plaan, ta ei tea, kuidas tööst puhata õigesti ja enamasti ei vii oma tööd ideaalini. Nüüd ei erista isegi haridus neid mõisteid, sest raamatuid, teavet Internetis ja töökogemust on piisavalt, et saada parem kui ülikooli lõpetanud amatöör. Kuid mitte kõigi ametite puhul  näiteks hambaarstile õppimine on asendamatud, samuti sünnitusabile. Võrreldes proffiga käsitööline on nagu diletant ehk proff suudab toime tulla emotsioonidega, keskenduda õigel ajal ja näidata kõike, milleks ta on võimelin

  Copyleft GNU GPL esimene versioon sündis 1989. aastal - copyleft litsents tasuta tarkvara jaoks. Selle tingimuseks oli litsentsi pärimine kõikidele projektidele, mis on loodud tasuta litsentsi alusel või selle alusel. Samuti GPL loosung on "GPL. Free software. Free as in freedom." Ehk see on selline olukord kus on keelatud erastamine ja õiguste vähendamine võrreldes algse tarkvaratootega, aga on kasutusõigusi. Autoriõiguse omanikud kasutavad copyleft'i mõistet, nii et igal pool maailmas on õigus kasutada, muuta ja levitada nii originaalteost kui ka sellest tuletatud teoseid ning keegi ei saa seda õigust piirata.  Reaalsus ei ole ainult copyleft ja copyright, aga on olemas ka teised pakkumised. Peamised erinevused copyleft'i ja teiste lubavate litsentside vahel on vastavusnõuded ja kui avatud peavad olema koodimuudatused. Tavaliselt nõuavad lubavad litsentsid kasutajad litsentsitud koodi mis tahes ümberjaotamisel ainult litsentsi teksti koopia ja autoriõiguse teatise

  Tundub, et see reegel  ühendab kõiki teisi reegleid. Aga nii ongi. Selleks, et olla abivalmis ja kasulik nettis on vaja iga 10 Virginia Shea käsust.  " Andesta teistele nende eksimused "  on minu meelest kõige tähtsam, sest arvuti ning kogu internet on koht kus saab igaüks leida oma hämmastust tekitava küsimusele lahendust. Nettis võib igaüks olla algaja  ja seepärast küsida mõni lihtne küsimus. Kui keegi ei vasta siis ta võib leida vale vastus oma küsimusele või üldse kulutada paar tundi et jõuda vastuseni. Tihti on olemas kas veebifoorumites ja sotsiaalvõrgustikes mingi inimene punase märgiga kus on kirjutatud "moderaator" kelle peamine töö on aidata teisi kui ka suunata algajaid veebiplatvormis. Minu kogemus algas sellest, et oli sotsiaalvõrgustik #1 ja sotsiaalvõrgustik #2. Olin päris noor (umbes 13.a) ja meeldis suhelda sotsiaalvõrgustikus #1, aga pidin kolima teisesse sotsiaalvõrgustikusse, sest seal olid ja on praegu rohkem seadmeid.  Ühe aasta pärast ka te